Esmaspäeval, 11. aprillil algab Euroopa Liidu Läänemere piirkonna projekti „Mining and Mineral Processing Waste Management Innovation Network“ projektipartnerite töökoosolek Tallinnas. Projekti Eestipoolseks partneriks on Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituut. Koosolekute nelja päeva sisse mahuvad töökoosolekud ning tehnilised ekskursioonid Eesti kaevandamisega tegelevatesse ettevõtetesse.
Projektis osalevad Eesti, Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa ning Poola teadlased ja eksperdid. Projekti eesmärgiks on Läänemere piirkonna riikidevahelise võrgustiku abil analüüsida kaevandamistegevust Läänemere piirkonna riikides ning anda suunised paremaks maavarade kaevandamiseks. Keskendutakse peamiselt võimalike ehitusmaterjalide tootmise võimalustele, jääkide töötlemis-purustus-sõelumis-pesemistehnoloogiate analüüsimisele ja kogemuste vahetamisele võrgustiku riikides.
Lühidalt kaevandamisest ja kaevandamise jääkidest Eestis ja Läänemere piirkonnas:
Eesti Vabariigis on arvele võetud 12 erinevat maavara, bilansiliselt peetakse ülevaadet 18 maavara kasutusalana kasutamisest. Neid maavarasid kaevandatakse nii ava- kui ka allmaakaevandamismoodusel. Konkreetne kaevandamisviis oleneb maavara lasumisest maapõues. Iga maavara kaevandamisega püütakse kasutada ja rakendada parimat võimalikku tehnoloogiat (PVT). Kas see õnnestub, kas on teada parim võimalik tehnika või miks ei kasutata parimat tehnikat – need on küsimused, mis vaevavad inimesi, kelle naabruskonnas maavarasid kaevandatakse.
Maavarasid on Eestis kaevandatud juba ammu. Alati on kaevandamise käigus kasutusele võetud sellest maavarast parim osa ja alles jäetud see, mida kusagil ei ole suudetud kasutusele võtta. Mäenduses loetakse jäätmeteks materjali, millele ei ole turgu ehk seda materjali ei ole võimalik veel müüa. Nii on tekkinud põlevkivi aheraine mäed, lubjakivi sõelmemäed, põlenud diktüoneemaargilliidi mäed, flotoliiva mäed, poolkoksimäed jpt kaevandamise jääkide ja jäätmete mäed. Mida nende mägedega peale hakata, kuidas neid kasutada, kas neid üldse on võimalik kasutada – need on küsimused, mida analüüsivad innovaatilised insenerid, kes soovivad neid mägesid kasutada majandustegevuses. Nii on tehtud Kohtla-Nõmmele kaevanduspark-muuseum, kus saab kenasti talvel aherainemäest alla lasta. Paekivitoodete Tehase OÜ on hakanud lubjakivisõelmetest paeliiva välja pesema. Katsetatud on ka Kukruse-Jõhvi maanteelõigul maantee püsivuse tagamiseks põlevkiviaherainebetooniga suletud põlevkivikaevanduse veostreki täitmist. Täitmiseks kasutatav segu koosneb killustikust, liivast, põlevkivituhast ja veest. Katsetööd Kukruse-Jõhvi maanteelõigul näitasid selgelt, et põlevkivituha ja aheraine täitmisesegu on võimalik edukalt kasutada. Täitmistehnoloogia korral täitmissegu kivistub ja täitmine tagab kaeveõõne ning lae stabiilsuse.
Eesti ei ole oma jääkidega unikaalne. Taolisi kaevandamistegevuse tagajärjel tekkinud kaevandamisjääkide mägesid on mujalgi Läänemere riikides. Nüüd on ühiselt võetud nõuks leida innovaatilised lahendused nende mägede taaskasutamiseks või nende utiliseerimiseks. Moodustatud on Läänemere piirkonna riikide vaheline võrgustik, mis analüüsib kaevandamistegevust riikides ning annab suunised paremaks maavarade kaevandamiseks. Keskendutakse peamiselt võimalike ehitusmaterjalide tootmise võimalustele, jääkide töötlemis-purustus-sõelumis-pesemistehnoloogiate analüüsimisele ja kogemuste vahetamisele võrgustiku riikides.
Ettevõetavad tegevused on seotud TTÜ mäeinstituudi teadus- ja arendustööga ning uurimustöödega “Säästliku kaevandamise tingimused”, GRANT7499 -
mi.ttu.ee/ETF7499 ning „Täitmine ja jääkide (jäätmete) haldamine Eesti põlevkivitööstuses“, GRANT8123 -
mi.ttu.ee/ETF8123 ja välisprojektiga „Mining and Mineral Processing Waste Management Innovation Network“ VIR491 -
mi.ttu.ee/min-novation.
--
MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation/eesti/
