Otsing

Loading
Kuvatud on postitused sildiga Mäeinstituut. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Mäeinstituut. Kuva kõik postitused

MIN-NOVATION nädal Mäeinstituudis

MIN-NOVATION nädala raames võtame kokku informatsiooni, mida projekti jooksul oleme tootnud mäeinseneride harimiseks ning koolitamiseks:




--
MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation/eesti/

MIN-NOVATION Eesti partnerite viimane töökoosolek, 21.11.2013

21.11.2013 toimus viimane MIN-NOVATION Eesti partnerite töökoosolek.

Töökoosolekul tegi Veiko Karu ülevaate projektijooksul tehtust, suurimatest saavutustest ning edasistest plaanidest.

Veiko Karu


Pilootseade



Min-Novation Baltic business database

Meeting


--
MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation/eesti/

BAUMA 2013 - Min-Novation 15...21 aprill 2013, Münhen, Saksamaa



BAUMA2013 messil osaleb Mäeinstituudist seitse teadlast: professor Ingo Valgma, assistent Veiko Karu, spetsialistid Vivika Väizene, Tiit Rahe ja Margit Kolats ning laborandid Martin Saarnak ja Raul Roots.

BAUMA 2013
BAUMA on rahvusvaheline ehitusmasinate, tööriistade, ehitusveokite ja mäendusseadmete mess Saksamaal Münchenis. Bauma on ehitusvaldkonna suurim ja tähtsaim erialamess maailmas. Ta eksisteerib juba üle 50 aasta ja näitab iga 3 aasta tagant täielikku ning rahvusvahelist väljapanekut ehitusmasinate, ehitusveokite, tööriistade ja mäendusseadmete alal. Bauma on kohtumispaik kõigile, kes soovivad end tehnika viimase sõnaga kursis hoida.



Mäeinstituut on oma partnerite väljas oma boxiga - MIN-NOVATION

From BAUMA 2013, 15-21April

Min-Novation boxis saab tutvud projekti tulemustega ning partnerite infoga.

From BAUMA 2013, 15-21April





From BAUMA 2013, 15-21April


BAUMA konverents ning teadus- ja arendustöö diskussioonid
BAUMA Forumist võtavad osa samuti Mäeinstituudi teadlased, tuues kaasa uusi mõtteid ja kontakte teiste mäeülikoolide teadlastega.


Mäeinstituut ja Bauma
- Bauma 2007
- Bauma 2010
- Bauma 2013

Tallinna Tehnikaülikool

From BAUMA 2013, 15-21April

Vaata lisaks töötajate Google+:
+Ingo Valgma
+Veiko Karu
+Vivika Väizene
+Margit Kolats
+Tiit Rahe
+Raul Roots
+Martin Saarnak
+Mäeinstituut


--
MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation/eesti/

Mäenduse ajalugu ja Mäeinstituut 75

Mäenduse ajaloost rääkis Lembit Uibopuu.Mäenduse ajalugu

Mäeinstituut 75

Mäeinstituut saab 2013. aastal 75 aastaseks

Juubelikonverents ja vilistlaste kokkutulek: Mäeinstituut 75 toimub 19.10.2013 Mäeinstituudis

Palume vilistlastel saata oma grupipilte, et saaksime need pildiritta lisada. ( maeinst@ttu.ee )


Lembit Uibopuu, Tel. 6203853


Infot leiate jooksvalt aadressilt: mi.ttu.ee/MI75




Valik Mäeinstituudiga seotud ajalookilde: 



Vt. ka: 


--
MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation/eesti/

Konveierid ja konveierkaalud - toodangu täppismõõtmine, Apeco Group OÜ


Põhjamaine partnerettevõte Apeco on materjali käitlusseadmete tootja, kelle tooteportfell koosneb põhiliselt konveierlahendusest, konveierkaaludest, konveieri komponentidest ning karjääriseadmete varuosadest. Aidanud oma klientidel töödelda, transportida, purustada, ladustada ning liigutada erinevaid materjale.
APECO võimekus olla usaldusväärne partner kliendile, tagab toodangule töökindla lahenduse. Paindlikus Apeco protsessides aitab tulla vastu kliendi erisoovidele. Uudne lähenemine ning julgus olla teistsugune, muudab tooted ainulaadseteks.
Stabiilne tootevaliku täiendamine vastavalt kliendi vajadustele kinnitab soovi olla innovaatiline ettevõte. Kasutades CAD tarkvara ning kaasates kogu meeskonda tootearenduse protsessi loob Apeco uusi viise probleemide lahendamiseks. Apeco leiab kiire ning efektiivse lahenduse igale konkreetsele kliendile lähtuvalt tema soovidest. 
Apeco Group OÜ on Eesti kaubandus-tööstuskoja liige.

Väljavõte TOOTEKATALOOGist

TRUMMELMOOTORID

Apeco pakub nõudlikule kliendile kvaliteet-trummelmootoreid, mis on toodetud Hollandi tootja Van Der Graaf poolt. Van Der Graaf trummelmootori eelised: Kasutatud on kõvasulam hammasrattaid, Korpus [...]

KOONUSPURUSTI VARUOSAD

Pakume erinevast materjalist mitmesuguste profiilidega koonuseid enim levinud koonuspurusti markidele.

ROOTORPURUSTI VARUOSAD

Apeco tootevalikus on esindatud erinevatest materjalidest valmistatud varuosad populaarsematele rootorpurustitele. Lisaks eelmainitule tarnime põlle-plaate, kulumiskindlaid plaate, kinnitusvahendeid jne.

LÕUGPURUSTI VARUOSAD

Tarnime erinevast materjalist mitmesuguste profiilidega lõuaplaate enim levinud lõugpurusti markidele. Meie materjalid on üldjuhul 14%, 18% või 20% Mn sisaldusega [...]



















--
MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation/eesti/

3D laserskaneerimise arengud TTÜs

3D laserskänner võimaldab saada looduskeskkonnast paremat ülevaadet.

Tööpõhimõte: 3D laserskänner paigaldatakse kolmjala (tripod) peale; määratakse asukoha koordinaadid (X, Y, Z, seadme kõrgus maapinnast); laserskänner teeb 360 kraadise panoraamfoto oma vaatevälja suhtes ning laser mõõdab iga fotopiksli kauguse; mõõdetud andmete põhjal moodustab 3D laserskänneri tarkvaraprogramm visuaalse pildi arvutiekraanil; tarkvaraprogrammis saab mõõta ja üle joonistada skaneeritud elemendid, et need kaartideks digitaliseerida.

3D laserskänneri vaateväli on kuni 70 kraadi horisontaalsest pinnast.


Laser Scanner ScanStation C10:
Laser Scanner Scan Station C10




Geomaatikalabor

Geomaatikalaborisse kuuluvad tarkvarapaketid ning infrastruktuur maapinna mõõdistamiseks.

Võimalikud geomaatikalabori tarkvarad:
- Mapinfo Professional
- GEMCOM Surpac
- GEMCOM Minex
- Autodesk
- Carlson

Võimalikud geomaatikalabori seadmed:
- 3D laserskänner
- elektrontahhümeeter koos GPSiga
- laserkaugusmõõtja

Näited seadmetest:
Leica Geosystems Equipment


--
MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation/eesti/

Läbinduskilbi lõiketerade arendamine TTÜs


TTÜ materjalitehnoloogia teadlased töötavad välja ja teevad katseid kulumiskindlate materjalidega, et pikendada tunnelipuurimisseadmete kuluvosade tööiga ja hoolduste vahelist aega. Tegemist on Euroopa Komisjoni rahastatava projektiga NeTTUN (New Technologies for Tunnelling and Underground Works). 

* TTÜ materjalitehnika instituudi professor Renno Veinthal, kuidas Teie ja Teie uurimisgrupp tunnelite ehitamises osalete? 
Meie eesmärgiks on välja töötada oluliselt pikema kasutusajaga tunnelipuurismisseadmete kuluvosad. Meie ülesandeks on suurendada kuluvosade kulumiskindlust muutes nende vahetamise vajaduse minimaalseks. Tunnelite puurimisseadmetes on see väga tähtis, sest kuluvosade vahetamine on keeruline, kallis ja väga ohtlik. Tuleb silmas pidada, et tunnelipuur on hiiglaslike mõõtmetega: puuri läbimõõt on kuni 12 meetrit, pikkus võib ulatud 100 meetrini ning puurimisseadme töötsoon kõrge rõhu all. Sellesse tsooni sisenemine on ohtlik mitmel põhjusel, sestap on väga oluline, et selle ohtliku töö teeks ära robot ja see toimuks võimalikult pikkade ajavahemike tagant.
* Kas ja kuidas on Teie tööd võimalik kasutada lisaks tunnelitele ka muudes allmaa-töödes, näiteks metroode ehitamisel? Kuidas saaks Teie töö tulemusi rakendada Eestis? 
Tulemusi plaanitaksegi kõige enam rakendada metroode rajamisel. Suurlinnad, millesse metrood rajatakse, on sageli jõgede ääres. Jõeorgude katendiks on tihti settekivimid, liiv ja savid. Liiva ja savikihid võivad vahelduda kõvemate kivimikihtidega. Arendatavad tunnelipuurimisseadmed ongi pehme pinnase jaoks mõeldud ning need erinevad konstruktsioonilt oluliselt kaljupinnasesse tunnelite rajamise seadmetest. Pehmes pinnases rajatavates tunnelites moodustatakse tunneli seinu toestav betoonkoorik sama-aegselt tunnelipuurimisseadme edasiliikumisega. Maapinnal paiknevaid tehisrajatisi ei tohi maapinna all toimuv puurimistöö aga mingilgi kombel mõjutada. Selles peitubki projekti väljakutse. Otsest rakendust meie tööle Eestis ei ole – meil ei plaanita veel metrood ehitada. Ometi on mitmed loodavad lahendused kasutatavad ka meie allmaatöödel: suure tundlikkusega georadar, töökindlad robotsüsteemid, kulumiskindlad materjalid jne. Kuid kes teab – on ju kõneldud Eesti-Soome „torust“.
Lisainformatsioon:
„NeTTUNi uurimistulemused avaldavad tunneliehitusele väga suur mõju. Läbimurdelist progressi on võimalik rakendada tunnelehituses terves Euroopas“, märkis dr Thomas Camus, NFM Technologies uurimis- ja arendustöö direktor.
TAUST
NeTTUN projekt kestab 4,5 aastat, selle koordinaator on Prantsusmaal rahvusvahelist uurimistööd tegev ning kõrgetasemelist insenerikoolitust pakkuv Ecole Centrale de Lyon. NeTTUN ühendab omavahel tihedalt seotud alaprojekte, millel on tunneliehitusele suur mõju. Projektile pakub väljakutseid Rooma metroo C-liini ehitus, mis peaks valmima 2015. aastal. Metrooliini vahetus läheduses paiknevad Rooma mõningad vanimad ehitusmonumendid, sh Maxentuse basiilika, Victor Emmanuel II monument ja Aurelia müür. Katsetuste ja arendustööga tegelevad ka Hispaania ettevõte OHL Guadalquiviri tunneli rajamisel ning Prantsusmaal Frejus’ tunnelit ehitav Razel-Fayat.
Küsis: TTÜ pressiesindaja Krõõt Nõges

Läbinduskilbi mudel Bochumi kaevandusmuuseumis:
From Läbinduskilp
Läbinduskilp koosneb lõikepeast, laustoestikust, ettenihkemehhanismist, purustus-, jahutus- ja veosüsteemist.
From Läbinduskilp
Läbinduskilbil on ees lõikeorgan mis võib olla mitmesugune ja millel võivad asetseda lõikehambad või lõikekettad.
From Läbinduskilp
Läbinduskilp on nii suure läbimõõduga nagu rajatav tunnel.Suurim on 15,2 m läbimõõduga.
From Läbinduskilp
Lõikeorganid (hammaskettad) võivad olla erineva suuruse ja asetusega.
From Läbinduskilp


--
MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation/eesti/