TTÜ materjalitehnoloogia teadlased töötavad välja ja teevad katseid kulumiskindlate materjalidega, et pikendada tunnelipuurimisseadmete kuluvosade tööiga ja hoolduste vahelist aega. Tegemist on Euroopa Komisjoni rahastatava projektiga NeTTUN (New Technologies for Tunnelling and Underground Works).
* TTÜ materjalitehnika instituudi professor Renno Veinthal, kuidas Teie ja Teie uurimisgrupp tunnelite ehitamises osalete?
Meie eesmärgiks on välja töötada oluliselt pikema kasutusajaga tunnelipuurismisseadmete kuluvosad. Meie ülesandeks on suurendada kuluvosade kulumiskindlust muutes nende vahetamise vajaduse minimaalseks. Tunnelite puurimisseadmetes on see väga tähtis, sest kuluvosade vahetamine on keeruline, kallis ja väga ohtlik. Tuleb silmas pidada, et tunnelipuur on hiiglaslike mõõtmetega: puuri läbimõõt on kuni 12 meetrit, pikkus võib ulatud 100 meetrini ning puurimisseadme töötsoon kõrge rõhu all. Sellesse tsooni sisenemine on ohtlik mitmel põhjusel, sestap on väga oluline, et selle ohtliku töö teeks ära robot ja see toimuks võimalikult pikkade ajavahemike tagant.
* Kas ja kuidas on Teie tööd võimalik kasutada lisaks tunnelitele ka muudes allmaa-töödes, näiteks metroode ehitamisel? Kuidas saaks Teie töö tulemusi rakendada Eestis?
Tulemusi plaanitaksegi kõige enam rakendada metroode rajamisel. Suurlinnad, millesse metrood rajatakse, on sageli jõgede ääres. Jõeorgude katendiks on tihti settekivimid, liiv ja savid. Liiva ja savikihid võivad vahelduda kõvemate kivimikihtidega. Arendatavad tunnelipuurimisseadmed ongi pehme pinnase jaoks mõeldud ning need erinevad konstruktsioonilt oluliselt kaljupinnasesse tunnelite rajamise seadmetest. Pehmes pinnases rajatavates tunnelites moodustatakse tunneli seinu toestav betoonkoorik sama-aegselt tunnelipuurimisseadme edasiliikumisega. Maapinnal paiknevaid tehisrajatisi ei tohi maapinna all toimuv puurimistöö aga mingilgi kombel mõjutada. Selles peitubki projekti väljakutse. Otsest rakendust meie tööle Eestis ei ole – meil ei plaanita veel metrood ehitada. Ometi on mitmed loodavad lahendused kasutatavad ka meie allmaatöödel: suure tundlikkusega georadar, töökindlad robotsüsteemid, kulumiskindlad materjalid jne. Kuid kes teab – on ju kõneldud Eesti-Soome „torust“.
Tulemusi plaanitaksegi kõige enam rakendada metroode rajamisel. Suurlinnad, millesse metrood rajatakse, on sageli jõgede ääres. Jõeorgude katendiks on tihti settekivimid, liiv ja savid. Liiva ja savikihid võivad vahelduda kõvemate kivimikihtidega. Arendatavad tunnelipuurimisseadmed ongi pehme pinnase jaoks mõeldud ning need erinevad konstruktsioonilt oluliselt kaljupinnasesse tunnelite rajamise seadmetest. Pehmes pinnases rajatavates tunnelites moodustatakse tunneli seinu toestav betoonkoorik sama-aegselt tunnelipuurimisseadme edasiliikumisega. Maapinnal paiknevaid tehisrajatisi ei tohi maapinna all toimuv puurimistöö aga mingilgi kombel mõjutada. Selles peitubki projekti väljakutse. Otsest rakendust meie tööle Eestis ei ole – meil ei plaanita veel metrood ehitada. Ometi on mitmed loodavad lahendused kasutatavad ka meie allmaatöödel: suure tundlikkusega georadar, töökindlad robotsüsteemid, kulumiskindlad materjalid jne. Kuid kes teab – on ju kõneldud Eesti-Soome „torust“.
Lisainformatsioon:
„NeTTUNi uurimistulemused avaldavad tunneliehitusele väga suur mõju. Läbimurdelist progressi on võimalik rakendada tunnelehituses terves Euroopas“, märkis dr Thomas Camus, NFM Technologies uurimis- ja arendustöö direktor.
TAUST
NeTTUN projekt kestab 4,5 aastat, selle koordinaator on Prantsusmaal rahvusvahelist uurimistööd tegev ning kõrgetasemelist insenerikoolitust pakkuv Ecole Centrale de Lyon. NeTTUN ühendab omavahel tihedalt seotud alaprojekte, millel on tunneliehitusele suur mõju. Projektile pakub väljakutseid Rooma metroo C-liini ehitus, mis peaks valmima 2015. aastal. Metrooliini vahetus läheduses paiknevad Rooma mõningad vanimad ehitusmonumendid, sh Maxentuse basiilika, Victor Emmanuel II monument ja Aurelia müür. Katsetuste ja arendustööga tegelevad ka Hispaania ettevõte OHL Guadalquiviri tunneli rajamisel ning Prantsusmaal Frejus’ tunnelit ehitav Razel-Fayat.
NeTTUN projekt kestab 4,5 aastat, selle koordinaator on Prantsusmaal rahvusvahelist uurimistööd tegev ning kõrgetasemelist insenerikoolitust pakkuv Ecole Centrale de Lyon. NeTTUN ühendab omavahel tihedalt seotud alaprojekte, millel on tunneliehitusele suur mõju. Projektile pakub väljakutseid Rooma metroo C-liini ehitus, mis peaks valmima 2015. aastal. Metrooliini vahetus läheduses paiknevad Rooma mõningad vanimad ehitusmonumendid, sh Maxentuse basiilika, Victor Emmanuel II monument ja Aurelia müür. Katsetuste ja arendustööga tegelevad ka Hispaania ettevõte OHL Guadalquiviri tunneli rajamisel ning Prantsusmaal Frejus’ tunnelit ehitav Razel-Fayat.
Küsis: TTÜ pressiesindaja Krõõt Nõges
Läbinduskilbi mudel Bochumi kaevandusmuuseumis:
 |
| From Läbinduskilp |
Läbinduskilp koosneb lõikepeast, laustoestikust, ettenihkemehhanismist, purustus-, jahutus- ja veosüsteemist.
 |
| From Läbinduskilp |
Läbinduskilbil on ees lõikeorgan mis võib olla mitmesugune ja millel võivad asetseda lõikehambad või lõikekettad.
 |
| From Läbinduskilp |
Läbinduskilp on nii suure läbimõõduga nagu rajatav tunnel.Suurim on 15,2 m läbimõõduga.
 |
| From Läbinduskilp |
Lõikeorganid (hammaskettad) võivad olla erineva suuruse ja asetusega.
 |
| From Läbinduskilp |
--
MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation/eesti/
